Karastatud klaasi keemilised omadused

(1) Keemiline stabiilsus: karastatud klaas kuulub SiO2-Na2O-CaO silikaatklaaside seeriasse, millel on kõrge keemiline stabiilsus ja vastupidavus enamiku anorgaaniliste hapete ja orgaaniliste lahustite korrosioonile.

See on keemiliselt inertne vee, etanooli, õlide ja nõrkade hapete (äädikhape) suhtes. Reaktsioon tugevate hapetega (nagu HF ja kuum H3PO4) võib põhjustada korrosiooni või söövitamist. Sellel on nõrk vastupidavus tugevatele leelistele (NaOH, KOH).

 

(2) Keemiline vastupidavus:

Happekindlus: ei lahustu tavalistes nõrkades hapetes; vesinikfluoriidhape (HF) võib seda aga tugevalt korrodeerida.

Leelisekindlus: korrodeeruvad kergesti leeliseliste lahustega, mille tulemuseks on pinna karedus ja survepinge struktuuri kahjustus.

Soolakindlus: stabiilne enamiku soolalahuste suhtes.

Resistentsus orgaaniliste lahustite suhtes: alkoholid, ketoonid ja muud lahustid ei mõjuta.

 

(3) Ilmastikukindlus ja keskkonnastabiilsus: stabiilne niiskes ja kuumas keskkonnas, see ei vanane ega värvi kergesti ultraviolettvalguses ega tekita kahjulikke lagunemissaadusi. Seetõttu kasutatakse seda laialdaselt välisseinte, päikeseklaasi ja muude pikaajaliste -väliskeskkondade ehitamisel.

 

(4) Keemilise erosiooni mõju tugevusele

Kuigi karastatud klaasil endal on kõrge mehaaniline tugevus, põhjustab selle pinna survepingekiht keemiliselt (tugevate leeliste, HF) erodeerimisel: pingekihi paksuse kahanemine; vähenenud löögikindlus; ja hilinenud pragunemise või pinge ebastabiilsuse esilekutsumine. Seetõttu tuleks kasutamise ajal vältida kokkupuudet tugevalt söövitavate ainetega.

 

(5) Termiline lagunemine
Temperatuuriklaas on anorgaaniline tahke aine ja ei lagune kõrgel temperatuuril. Selle asemel väheneb selle viskoossus järsult umbes 700 kraadi juures, pöördudes lõpuks tagasi pehmendatavasse ja tempermalmist olekusse ilma keemilisi lagunemissaadusi tekitamata.